VR ISLAND

  Välismaistele külalistele muuseumi tutvustades on kõige keerulisem leida arusaadavaid vasteid traditsioonilistele tööriistadele. Saadu talu naiste kasutuses olnud pesu sirgendamise riistad ehk vaalikurikas ja vaalikaigas on efektsed museaalid, aga nende otstarbe selgitamisel kasutab algaja giid küll Aliase mängu põhimõtteid. Sest ka eesti keeles väljaöelduna ei teki 21 sajandi inimesel enam vaalikurika osas mingeid seoseid.  Küll oleks hea, kui mõni suurem muuseum võtaks ette selliste pärandesemeid tutvustavate kaartide trükkimise kümnes eri keeles enda projektiks ja müügiartikliks.  Võõrkeeltes ei pruugi nende kahe Eesti traditsioonilise eseme jaoks olla täpselt üks-ühele väljakujunenud rahvapärast terminit. Proovisin, kas Chat GPT 26.09.26 saab tõlkega hakkama. Siin see on, aga kontrollimine jääb seekord küll kellegi teise hooleks. Eesti Vaalikurikas on lapik, sageli soonilise tööpinnaga puunui , millega vaalikaika ümber keeratud pesu edasi-tagasi rulliti.  Vaal...

  Saadu talu riidelauda põhjatust varasalvest vupsasid välja eri ajastute peakatted- barettidest kübarateni. Isegi üks tutikas läki-läki sattus sekka.  Lisaks on Tuuliku Saadu muuseumis ka kena kollektsioon pearättidest. Rätte kanti nii heinateo ajal kui poodi minnes. Kodus olid lihtsad sitsirätid, poodi minnes pandi midagi peenemat- näiteks shifoonrätid. Saadu Helju ei jätnud oma juukseid päikse kätte ja kandis suvel alati rätikut ning nii lahkus ta vanuses 90 aastat siitilmast täiesti loomulike pruunide juustega. Ajal, mil Muhu abielunaised ka tanu kandsid, seoti rätt tanule peale, niiet rätil jäi ette terav nurk - "tanu oli orkis peas" oli üks väljend kirjeldamaks tanu kandjat. Saadu meespere mütside kollektsioonis on nii linased sonid, kulunud barett, nõukogudeaegsed nokamütsid kui paar kena kaabut. ERM kutsub jagama oma mälestusi ja arvamusi peakatete ning nende kandmise kohta! Peakatetel on läbi aegade olnud oluline roll nii igapäevaelus kui ka pidulikul puhul. Need või...

  2026 juulis Muhu Kohvikute päevadega samal nädalavahetusel Saadu õuel toimunud kontsert "Laulud vaarisa õuel" Mihkel Tuuliku esituses oli üks ütlemata kena üritus- päike paistis, kuulajaid kogunes nii 30 ringis ja lisaks Mihklile, kelle vanaisa Saadu õuel üles kasvas, mängis lõõtspillil lugusid ka noor muusik Pärtel. Kõik see ilu sai jäädvustatud ka Olev Jaksi poolt YouTube kanalile Rahvalõõts Plus nimega Kohvikutepäevad Muhus lõõtspilli ja Mihkliga.   Tagasiside külalisteraamatus oli nii südamlik ja tore, et innustab taas jätkama. Iga külalisega õpin sarja järg on nüüd see, et panin kirja Saadu esimese peremehe MIHKEL TUULIKU märgilised aastad ja lisasin sinna ka veidi ka Eesti ja Euroopa taustalugusid, niiet sündmuste aja mõõde muutuks laiemaks. Siin see on. 1854 aastal, kui sündis Saadu talu esimene peremees Mihkel,  toimus Euroopas tööstusrevolutsioon ja raudteevõrgu kiire areng, alustati Pariisi linna ulatuslikku ümberehitust ning teadusrevolutsiooni tegi 1...

  Sel keval sai Saadu talu kappidest leitud eri ajastute pesukomplektidest kokku kena väljapaneku. Koos klassikalise pesuga leidus kappides ka oma ajastule iseloomulikke päevitusriideid. Kodukootud ehk siis iseõmmeldud päevitusriideid kanti muuhulgas ka heinateo ajal.  Bikiinid said oma nime  Bikini atolli järgi Vaikses ookeanis.  Bikiinide kui riietuseseme sünnipäevaks peetakse 5.juulit 1946.aastal. Siis tõi  kaheosalise bikiinikomplekti moelavale p rantsuse autoinsener, kingapoe mänedžer ja rõivadisainer Louis Réard (1897–1984).  E nne seda korraldati konkurss, millel otsiti supelkostüümi, mille tootmiseks läheks vaja minimaalselt riiet. Loomulikult oli oluliseks tingimuseks see, et kõik jääks sündsuse piiridesse. Võitjaks kuulutati prantsuse tuntud moe- ja filmikunstnik Jacques Heim (1899–1967), kelle mudel kandis nime Atome. Arvati, et sellest variandist kaugemale pole enam võimalik minna, kuid eksiti. Heimi kolleeg ja konkurent Réard esitas tunduvalt p...

  Männiku-Jüri perenaise Riste (1812 - 1867) õuel kasvanud ja hiljem Saadule üle toodud roosad pojengid plahvatasid sel Jaanipäeval õitsele, niiet meie pere 2002 aastal sündinud Riste sai sellest puhmast kena kimbu oma sünnipäevaks Paeonia lactiflora ' Edulis Superba ' on üks vanemaid ja tänapäevalgi väga hinnatud hiina pojengi sorte. Ladinakeelne sõna superba on eesti keeles uhke. See sort aretati Prantsusmaal ja  toodi aiandusse 1824. aastal. Sordi  aretajaks peetakse prantsuse aiandustegelast Nicolas Lémon . Eesti kuulus tollal Vene keisririigi koosseisu ning siinsed mõisad tellisid ilutaimi regulaarselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa aianditest. Seetõttu on väga tõenäoline, et sort jõudis Eestisse juba 19. sajandi teisel poolel, tõenäoliselt 1850.–1890. aastatel. ' Edulis Superba ' on ilmselt vanim tänini Eesti taluaedades laialt levinud pojengisort. See viitab sellele, et sort oli siin juba enne 20. sajandi algust laialdaselt kasvatatav ning jõudis mõisaaedade...

  Saadu talu mitme põlvkonna naiste supervõime on olnud käsitöö. MiMu külastanud  pärandtehnoloog Anu Pink (www.saara.ee ) , kelle uurimisvaldkond on peamiselt just 19. sajandi kudumistehnoloogia,  leidis uut ja uudistamisväärset ka Saadu naiste kudumites.   Saadu Helju kudus UKUle Haapsalu salle. See oli väga peen töö. Haapsalu salli kootakse kahes osas: põhimustriga keskosa, mida ümbritseb ripskoes äär, ja eraldi juurde kootud äärepits, mis õmmeldakse hiljem sallile külge. Pärast seda pestakse sall käsitsi ja venitatakse. Ka Saadu Helju kootud sallid järgisid kõiki neid eelkirjeldatud Haapsalu salli kudumisreegleid.  Haapsalu salli kudumise oskus on elav pärandkultuuri osa, mida hoiavad ja annavad edasi sajad pühendunud meistrid, koondudes täna peamiselt Haapsalu Käsitööseltsi ümber.  Veelgi põnevam oli süveneda 19 sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kindakirjadesse ja tehnoloogitesse. Ka neis võis leida eri tehnikate- kudumise, heegeldamise ja tikkim...

  Pildivalik Muhu Kunstitalu näituselt Muhu saare vilgas kultuurielu võtab algaja suvesaarlase võhmale. Lisaks kultuurikalendri üritustele (https://muhu.ee/vald-uudised-ja-kontakt/uudised-ja-teated/kalender/ ) on menüüs ka Pärandikooli ja Kunstitalli näitused, Viigi ja Piho eragaleriid peale selle. Aeg-ajalt on põnevat vaatamist -kuulamist ka Muhu Kunstitalus (https://www.ai-res.org/ ) . 14.juunil toimus Muhu Kunstitalu avatud loengute sarjas Kadri Tüüri loeng "Kus jookseb semiootilise maailma piir". Kas piiriks on inimühiskond või laieneb see ka teiste elusolenditeni? Mida loodusele lähemal inimene elab, seda hägusamad need piirid on ja kõnelused puudega ei vaja diagnoosi. Kadri Tüüri l oeng algas kirjandusteadlasele kohaselt lugemissoovitustega ja jõudis käsitleda ka suhtevõrgustikke erinevates kogukondades- inimestest vaalade ja seenteni... Lugemissoovitus nr 1 oli Merlin Sheldrake'i "Läbipõimunud elu".

  Mais korraldas Tallinna Rahvaülikool koolituse " Esivanemate kodukoha lugu", kus l ektor Evelin Povel jagas osalejatele teadmisi arhiivimaterjalide kasutamisest. Saadu talu esimene peremees Mihkel sündis 1854 aastal ehk siis  1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse ja 1856 aasta Eestimaa talurahvaseaduse vahelisel ajal.  Esimesega jagati mõisa valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning seisusest sõltumata tekkis kõikidel isikutel õigus omandada maad ostu teel. Teine oli aga  Põhja-Eesti talude päriseksostmise aluseks.   Talude päriseks ostmise algus oli aeglane: 1868 oli talupoegade omanduses vaid 14,26% taludest, raharendil 80,71%, segarendil 3,59% ja teorendil 1,42% taludest. Pärast  Vabadussõja toimus 1919. aasta maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maad. Riik jagas maid ja talusid  eelkõige Vabadussõjas võidelnud meestele. Teised, kas rentisid talusid või võtsid pangalaenu talu välja ostmiseks. Nõukogude korra tulekuga need laenujää...

  Saadu õuel müttasid nädalavahetusel aiavõlurid Merje ja Alar. Sel ajal, kui Merje lillepeenardele peiulillede ja nelkide istutamisega kevadvärskendust tegi, jõudis Alar lisaks vikatiga niitmisele ka papa Vello villase vati selga ja kaabu pähe panna, sest kes ikka neid museaale muidu tuulutaks :) Vanas taluõues algselt lillepeenraid väga ei olnudki. Saunamaja otsa juures kasvavad täna nii valged floksid kui kollased liiliad. Salme rääkis, et tema nooruses kasvasid õues lillad talimirdid (s ügisaster).  Osa lilli tõi Salme lisaks sõbranna Smuuli Helju käest Koguva külast. Kui teised pereliikmed heinamaal olid, kaevas uuendusmeelne peretütar Salme maja ette kolmnurkse peenra lillede jaoks. Isa Villem oli üsna kuri, et ta muru ära rikkus.  Salme rääkis, et punastele ja kollastele daaliatele (jorjenitele) pandi vastava värviga lõngad ümber, et teaks kuhu neid ümber istutada. Võimsaid roosad pojengid on aga pärit naaberküla Männiku-Jüri talust, kus Saadu rajaja Mihk...

  16.mail.2026 avasid juba 15 aastat järjest Eesti Muuseumid oma uksed, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Seekord oli motoks "Öös on hääli" ja Muhu muuseumis kostis hiliste õhtutundideni pillimängu ja muhu keelseid laule. Siiski jagus muuseumi direktoril Meelisel aega järgmisel päeval osaleda ka Saadu õuel peetud üritusel nimega "Muuseumiöö järelkaja", kus väike, kuid nutikas seltskond oli testimas uut Tuuliku Saadu talus avatud mikromuuseumit www.mimu.ee.  Iga külaline tõi kaasa oma mõtted ja soovitused, kuidas väikest eramuuseumi paremini käima saada. Kristjan rääkis, et mandril on palju vähem talusid, mis üle sajandi ühe pere käes on püsinud ja pakkus välja mõtte saare põlistalu kronoloogia ka külastajate jaoks pildile panna. See tundus igati väärt mõte ja saab ka plaani võetud!

Foto Kunda Tsemendivabriku muuseumist.  Remondimehed. 1920-ndad   Saadu talu viimase peremehe Villemi  (1887-1965) aitas heale järjele töö Kunda vabriku juures. Vabriku ehitamine algas 1870, ajal mil Villem polnud veel sündinud. Kunda tsemenditehase rajas  1870. aastal Kunda mõisnik John Girard de Soucanton ehk rahvale Suka-Anton. Kokku on Kundas olnud 4 tsemenditehast. Lisaks tsemendi tootmisele oli peremees uuendusmeelne ka teistes valdkondades- juba 1879 loodi telefoniühendus Kunda vabriku, sadama ja mõisa vahel ning 1893 ehitati hüdroelektrijaam Kunda jõel. 20 sajandi alguses oli majandussurutis (1904-1905 Vene Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon). Kunda vabrik töötas alakoormusega. Alles 1910 saabus majanduslik tõus ning kasvas nõudlus tsemendi järele. Otsustati ehitada kolmas vabrik.  1911-1912 aastal osales kolmanda vabriku ehitusel rohkem kui 100 muhulast. Ajaleht kirjutas: "Muhu ehitustöölised on suurelmaal endale hea lugupidamise võitnud." 1912...

  Saadu Hilda, sünninimega Hildegardi (1929-2012 ) noorus jäi sõjaaega. Kodus tuli ära teha kõik talutood - Hilda kündis, külvas, niitis ja toimetas loomi. Põhikooli tagasi läks ta alles 18 aastasena. Tallinna Õpetajate Instituudi lõpetamise järel suunati ta Saaremaale Kavandi 7 klassilisse kooli. Kavandisse oli kodust 42 km ja Hilda kasutas töölesõiduks mootorratast, mis oli tol ajal naiste puhul üsna ebatavaline valik. Hiljem, kodule lähemal, Hellamaa koolis matemaatika õpetajana ja õppealajuhatajana töötades läks Hilda taas Tallinna õppima ja lõpetas ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Õpilastele jättis Hilda oma ranguse ja nõudlikkusega kustumatu mälestuse. H ildat hüüti Hellamaa koolis Põrtsuks. Nime puhul võis olla põhjuseks kergelt põrisev R , aga karta on , et ka see, et pahanduste tegijad said nad tema käest väga põhjalikult pragada. Maaõpetaja tööpõld ei piirdunud aga koolieluga. Kord, kui külapoisid jälle oma võrridega Hilda koduvärava taga paarutasid ja kõva müra teki...

  Eesti Muuseumiühing (www.muuseum.ee) korraldas 07.05.26 bränditeadlikkuse koolituse. Nii nagu maailm on muutumises, on seda ka muuseumid ja nende külastajad. Koolitusel püstitati küsimused, mis teeb ühe muuseumi meeldejäävaks, milline muuseum on sind päriselt liigutanud ja kas muuseumil saab olla iseloom ja hääl?  Ka muuseumi sihtrühmade sõnastamine tekitas elavat arutelu. Kui lastega pered on üsna tavaline sihtrühm, siis täna tuleb mõelda ka lastega kvaliteetaega veetvate pühapäevaisade ja 55+ aktiivsete prouade peale. International Council of Museums koostatud muuseumi definitsioon ütleb, et muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta (ICOM 2001) Kui muuseumide arengustrateegia 2005-2015 sätestas, et muuseumi ülesanne on olla üks osa ühiskonna mälust, siis...

1880-ndatel, kui algas Saadu talu ehitus, sündis 2000 km kaugusel Pariisis kõrgmood - houte couture (HC). Sõnapaar, mis tähendab kõrgeimat võimalikku käsitöötaset: esemed, mis valmivad eranditult käsitööna. Muidugi on kõrgmoel omad kindlad tingimused (sh. ateljee Pariisis, kus töötab vähemalt 20 täisajaga töötajast), mis ei seostu kuidagi saare kohalike käsitöömeistrite tööga oma rahvariide kaunistamisel. Sellegipoolest võime endil lubada korraks tõmmata mõtteline liin kahe nii erineva ja samas nii sarnase loomingu vahele, kus kohtuvad peen käsitööoskus ja naiste püüdlus ilu järele. HC puhul saavutati originaalsus ja riietuseseme kordumatus sellega, et osad kangad olid käsitsi tikitud. Kuigi ühe piirkonna rahvariided on suures plaanis suhteliselt sarnased, püüdis ka siin iga autor anda oma riideesemele parima võimaliku kuju ja välimuse. Muhu käsitöömeistrid olid eriti loomingulised. Kõik Muhu siilikud on oma detiilides isemoodi, oma autori moodi. https://www.muhumuuseum.ee/2022/12/17/m...

  18.aprill-18.mai.2026 on Rahvusvaheline muinsuskaitsekuu. Saare-ja Muhumaa 12-13.sajandi ajalugu on olnud põhjust viimasel ajal värske pilguga vaadata. Siin 3 põnevat lugu, mis panevad ajalugu ja selle tõlgendamist ikka ja jälle uuemate meetoditega uurima ja analüüsima. 1. Kuigi Henriku Liivimaa kroonika kujutab Saaremaa vallutamist 1227. aastal ristisõja pöördepunktina, jäid võimusuhted saarel sajandi lõpuni heitlikuks. Allikad osutavad, et 13. sajandi saarlased olid rahvusvahelises suhtluses vilunud ja säilitasid suure otsustusõiguse ka uute isandate all. https://novaator.err.ee/1610001862/ajaloolane-saarlased-jaid-oma-ajaloo-peategelasteks-ka-peale-1227-aastat 2. Eesti rannikualade 13. sajandi külakalmistutele maetuid on seni peetud paganateks, sest neil on kaasas hauapanused. Hiljutised analüüsid aga osutavad, et tegu on siiski kristlastega. Eesti oli toona kaetud ilmselt väikeste erakirikute võrgustikuga, mis viitab kohalikule ristisõja-eelsele kristlaskonnale. https://novaa...

                                                                 1860-ndatel uute talurahva-seaduste tulekuga jagas pastoraat sarnaselt kroonumõisadele oma maid nn. latsikohtadeks. Saadu talu rajaja Mihkel Tuuliku (1854-1922) ja biosemiootika rajaja Jakob von Uexkülli (1864–1944) elud kulgesid küll erinevates keskkondades, kuid üsna samal ajal. Uexküll kasutas isikliku ruumi tajumise kontekstis sõna omailm, mis ei ole alati see reaalne mateeria, mis meid ümbritseb, vaid see, mida ja kuidas inimene end tunneb antud keskkonnas. Niiöelda tajutud ruum. Saadu õuel ütlevad paljud külalised, et siin õuel on hea tunne, siin on hea olla. Saadu õuel on oma võlu. Mihkel ei olnud küll õppinud ruumiplaneerimise teooriaid, kuid ilmselt vanarahva tarkuste ja enda kõhutunde pealt on õnnestunud tal luua talu, kus hooned loovad turvalise...