VR ISLAND

  16.mail.2026 avasid juba 15 aastat järjest Eesti Muuseumid oma uksed, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Seekord oli motoks "Öös on hääli" ja Muhu muuseumis kostis hiliste õhtutundideni pillimängu ja muhu keelseid laule. Siiski jagus muuseumi direktoril Meelisel aega järgmisel päeval osaleda ka Saadu õuel peetud üritusel nimega "Muuseumiöö järelkaja", kus väike, kuid nutikas seltskond oli testimas uut Tuuliku Saadu talus avatud mikromuuseumit www.mimu.ee.  Iga külaline tõi kaasa oma mõtted ja soovitused, kuidas väikest eramuuseumi paremini käima saada. Kristjan rääkis, et mandril on palju vähem talusid, mis üle sajandi ühe pere käes on püsinud ja pakkus välja mõtte saare põlistalu kronoloogia ka külastajate jaoks pildile panna. See tundus igati väärt mõte ja saab ka plaani võetud!

Foto Kunda Tsemendivabriku muuseumist.  Remondimehed. 1920-ndad   Saadu talu viimase peremehe Villemi  (1887-1965) aitas heale järjele töö Kunda vabriku juures. Vabriku ehitamine algas 1870, ajal mil Villem polnud veel sündinud. Kunda tsemenditehase rajas  1870. aastal Kunda mõisnik John Girard de Soucanton ehk rahvale Suka-Anton. Kokku on Kundas olnud 4 tsemenditehast. Lisaks tsemendi tootmisele oli peremees uuendusmeelne ka teistes valdkondades- juba 1879 loodi telefoniühendus Kunda vabriku, sadama ja mõisa vahel ning 1893 ehitati hüdroelektrijaam Kunda jõel. 20 sajandi alguses oli majandussurutis (1904-1905 Vene Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon). Kunda vabrik töötas alakoormusega. Alles 1910 saabus majanduslik tõus ning kasvas nõudlus tsemendi järele. Otsustati ehitada kolmas vabrik.  1911-1912 aastal osales kolmanda vabriku ehitusel rohkem kui 100 muhulast. Ajaleht kirjutas: "Muhu ehitustöölised on suurelmaal endale hea lugupidamise võitnud." 1912...

  Saadu Hilda, sünninimega Hildegardi (1929-2012 ) noorus jäi sõjaaega. Kodus tuli ära teha kõik talutood - Hilda kündis, külvas, niitis ja toimetas loomi. Põhikooli tagasi läks ta alles 18 aastasena. Tallinna Õpetajate Instituudi lõpetamise järel suunati ta Saaremaale Kavandi 7 klassilisse kooli. Kavandisse oli kodust 42 km ja Hilda kasutas töölesõiduks mootorratast, mis oli tol ajal naiste puhul üsna ebatavaline valik. Hiljem, kodule lähemal, Hellamaa koolis matemaatika õpetajana ja õppealajuhatajana töötades läks Hilda taas Tallinna õppima ja lõpetas ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Õpilastele jättis Hilda oma ranguse ja nõudlikkusega kustumatu mälestuse. H ildat hüüti Hellamaa koolis Põrtsuks. Nime puhul võis olla põhjuseks kergelt põrisev R , aga karta on , et ka see, et pahanduste tegijad said nad tema käest väga põhjalikult pragada. Maaõpetaja tööpõld ei piirdunud aga koolieluga. Kord, kui külapoisid jälle oma võrridega Hilda koduvärava taga paarutasid ja kõva müra teki...

  Eesti Muuseumiühing (www.muuseum.ee) korraldas 07.05.26 bränditeadlikkuse koolituse. Nii nagu maailm on muutumises, on seda ka muuseumid ja nende külastajad. Koolitusel püstitati küsimused, mis teeb ühe muuseumi meeldejäävaks, milline muuseum on sind päriselt liigutanud ja kas muuseumil saab olla iseloom ja hääl?  Ka muuseumi sihtrühmade sõnastamine tekitas elavat arutelu. Kui lastega pered on üsna tavaline sihtrühm, siis täna tuleb mõelda ka lastega kvaliteetaega veetvate pühapäevaisade ja 55+ aktiivsete prouade peale. International Council of Museums koostatud muuseumi definitsioon ütleb, et muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta (ICOM 2001) Kui muuseumide arengustrateegia 2005-2015 sätestas, et muuseumi ülesanne on olla üks osa ühiskonna mälust, siis...