Postitused

On aeg rääkida mütsidest

Kujutis
  Saadu talu riidelauda põhjatust varasalvest vupsasid välja eri ajastute peakatted- barettidest kübarateni. Isegi üks tutikas läki-läki sattus sekka.  Lisaks on Tuuliku Saadu muuseumis ka kena kollektsioon pearättidest. Rätte kanti nii heinateo ajal kui poodi minnes. Kodus olid lihtsad sitsirätid, poodi minnes pandi midagi peenemat- näiteks shifoonrätid. Saadu Helju ei jätnud oma juukseid päikse kätte ja kandis suvel alati rätikut ning nii lahkus ta vanuses 90 aastat siitilmast täiesti loomulike pruunide juustega. Ajal, mil Muhu abielunaised ka tanu kandsid, seoti rätt tanule peale, niiet rätil jäi ette terav nurk - "tanu oli orkis peas" oli üks väljend kirjeldamaks tanu kandjat. Saadu meespere mütside kollektsioonis on nii linased sonid, kulunud barett, nõukogudeaegsed nokamütsid kui paar kena kaabut. ERM kutsub jagama oma mälestusi ja arvamusi peakatete ning nende kandmise kohta! Peakatetel on läbi aegade olnud oluline roll nii igapäevaelus kui ka pidulikul puhul. Need või...
Lisateave
Kujutis
  2026 juulis Muhu Kohvikute päevadega samal nädalavahetusel Saadu õuel toimunud kontsert "Laulud vaarisa õuel" Mihkel Tuuliku esituses oli üks ütlemata kena üritus- päike paistis, kuulajaid kogunes nii 30 ringis ja lisaks Mihklile, kelle vanaisa Saadu õuel üles kasvas, mängis lõõtspillil lugusid ka noor muusik Pärtel. Kõik see ilu sai jäädvustatud ka Olev Jaksi poolt YouTube kanalile Rahvalõõts Plus nimega Kohvikutepäevad Muhus lõõtspilli ja Mihkliga.   Tagasiside külalisteraamatus oli nii südamlik ja tore, et innustab taas jätkama. Iga külalisega õpin sarja järg on nüüd see, et panin kirja Saadu esimese peremehe MIHKEL TUULIKU märgilised aastad ja lisasin sinna ka veidi ka Eesti ja Euroopa taustalugusid, niiet sündmuste aja mõõde muutuks laiemaks. Siin see on. 1854 aastal, kui sündis Saadu talu esimene peremees Mihkel,  toimus Euroopas tööstusrevolutsioon ja raudteevõrgu kiire areng, alustati Pariisi linna ulatuslikku ümberehitust ning teadusrevolutsiooni tegi 1...
Lisateave

Saadu kappide pesu ja bikiinikollektsioon

Kujutis
  Sel keval sai Saadu talu kappidest leitud eri ajastute pesukomplektidest kokku kena väljapaneku. Koos klassikalise pesuga leidus kappides ka oma ajastule iseloomulikke päevitusriideid. Kodukootud ehk siis iseõmmeldud päevitusriideid kanti muuhulgas ka heinateo ajal.  Bikiinid said oma nime  Bikini atolli järgi Vaikses ookeanis.  Bikiinide kui riietuseseme sünnipäevaks peetakse 5.juulit 1946.aastal. Siis tõi  kaheosalise bikiinikomplekti moelavale p rantsuse autoinsener, kingapoe mänedžer ja rõivadisainer Louis Réard (1897–1984).  E nne seda korraldati konkurss, millel otsiti supelkostüümi, mille tootmiseks läheks vaja minimaalselt riiet. Loomulikult oli oluliseks tingimuseks see, et kõik jääks sündsuse piiridesse. Võitjaks kuulutati prantsuse tuntud moe- ja filmikunstnik Jacques Heim (1899–1967), kelle mudel kandis nime Atome. Arvati, et sellest variandist kaugemale pole enam võimalik minna, kuid eksiti. Heimi kolleeg ja konkurent Réard esitas tunduvalt p...
Lisateave

Uhke pojeng

Kujutis
  Männiku-Jüri perenaise Riste (1812 - 1867) õuel kasvanud ja hiljem Saadule üle toodud roosad pojengid plahvatasid sel Jaanipäeval õitsele, niiet meie pere 2002 aastal sündinud Riste sai sellest puhmast kena kimbu oma sünnipäevaks Paeonia lactiflora ' Edulis Superba ' on üks vanemaid ja tänapäevalgi väga hinnatud hiina pojengi sorte. Ladinakeelne sõna superba on eesti keeles uhke. See sort aretati Prantsusmaal ja  toodi aiandusse 1824. aastal. Sordi  aretajaks peetakse prantsuse aiandustegelast Nicolas Lémon . Eesti kuulus tollal Vene keisririigi koosseisu ning siinsed mõisad tellisid ilutaimi regulaarselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa aianditest. Seetõttu on väga tõenäoline, et sort jõudis Eestisse juba 19. sajandi teisel poolel, tõenäoliselt 1850.–1890. aastatel. ' Edulis Superba ' on ilmselt vanim tänini Eesti taluaedades laialt levinud pojengisort. See viitab sellele, et sort oli siin juba enne 20. sajandi algust laialdaselt kasvatatav ning jõudis mõisaaedade...
Lisateave

Käsitöö, kui naiste supervõime

Kujutis
  Saadu talu mitme põlvkonna naiste supervõime on olnud käsitöö. MiMu külastanud  pärandtehnoloog Anu Pink (www.saara.ee ) , kelle uurimisvaldkond on peamiselt just 19. sajandi kudumistehnoloogia,  leidis uut ja uudistamisväärset ka Saadu naiste kudumites.   Saadu Helju kudus UKUle Haapsalu salle. See oli väga peen töö. Haapsalu salli kootakse kahes osas: põhimustriga keskosa, mida ümbritseb ripskoes äär, ja eraldi juurde kootud äärepits, mis õmmeldakse hiljem sallile külge. Pärast seda pestakse sall käsitsi ja venitatakse. Ka Saadu Helju kootud sallid järgisid kõiki neid eelkirjeldatud Haapsalu salli kudumisreegleid.  Haapsalu salli kudumise oskus on elav pärandkultuuri osa, mida hoiavad ja annavad edasi sajad pühendunud meistrid, koondudes täna peamiselt Haapsalu Käsitööseltsi ümber.  Veelgi põnevam oli süveneda 19 sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kindakirjadesse ja tehnoloogitesse. Ka neis võis leida eri tehnikate- kudumise, heegeldamise ja tikkim...
Lisateave

Semiootikast seenteni.

Kujutis
  Pildivalik Muhu Kunstitalu näituselt Muhu saare vilgas kultuurielu võtab algaja suvesaarlase võhmale. Lisaks kultuurikalendri üritustele (https://muhu.ee/vald-uudised-ja-kontakt/uudised-ja-teated/kalender/ ) on menüüs ka Pärandikooli ja Kunstitalli näitused, Viigi ja Piho eragaleriid peale selle. Aeg-ajalt on põnevat vaatamist -kuulamist ka Muhu Kunstitalus (https://www.ai-res.org/ ) . 14.juunil toimus Muhu Kunstitalu avatud loengute sarjas Kadri Tüüri loeng "Kus jookseb semiootilise maailma piir". Kas piiriks on inimühiskond või laieneb see ka teiste elusolenditeni? Mida loodusele lähemal inimene elab, seda hägusamad need piirid on ja kõnelused puudega ei vaja diagnoosi. Kadri Tüüri l oeng algas kirjandusteadlasele kohaselt lugemissoovitustega ja jõudis käsitleda ka suhtevõrgustikke erinevates kogukondades- inimestest vaalade ja seenteni... Lugemissoovitus nr 1 oli Merlin Sheldrake'i "Läbipõimunud elu".
Lisateave

Esivanemate kodukoha lugude uurimine

Kujutis
  Mais korraldas Tallinna Rahvaülikool koolituse " Esivanemate kodukoha lugu", kus l ektor Evelin Povel jagas osalejatele teadmisi arhiivimaterjalide kasutamisest. Saadu talu esimene peremees Mihkel sündis 1854 aastal ehk siis  1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse ja 1856 aasta Eestimaa talurahvaseaduse vahelisel ajal.  Esimesega jagati mõisa valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning seisusest sõltumata tekkis kõikidel isikutel õigus omandada maad ostu teel. Teine oli aga  Põhja-Eesti talude päriseksostmise aluseks.   Talude päriseks ostmise algus oli aeglane: 1868 oli talupoegade omanduses vaid 14,26% taludest, raharendil 80,71%, segarendil 3,59% ja teorendil 1,42% taludest. Pärast  Vabadussõja toimus 1919. aasta maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maad. Riik jagas maid ja talusid  eelkõige Vabadussõjas võidelnud meestele. Teised, kas rentisid talusid või võtsid pangalaenu talu välja ostmiseks. Nõukogude korra tulekuga need laenujää...
Lisateave