On aeg rääkida mütsidest
Saadu talu riidelauda põhjatust varasalvest vupsasid välja eri ajastute peakatted- barettidest kübarateni. Isegi üks tutikas läki-läki sattus sekka. Lisaks on Tuuliku Saadu muuseumis ka kena kollektsioon pearättidest. Rätte kanti nii heinateo ajal kui poodi minnes. Kodus olid lihtsad sitsirätid, poodi minnes pandi midagi peenemat- näiteks shifoonrätid. Saadu Helju ei jätnud oma juukseid päikse kätte ja kandis suvel alati rätikut ning nii lahkus ta vanuses 90 aastat siitilmast täiesti loomulike pruunide juustega. Ajal, mil Muhu abielunaised ka tanu kandsid, seoti rätt tanule peale, niiet rätil jäi ette terav nurk - "tanu oli orkis peas" oli üks väljend kirjeldamaks tanu kandjat. Saadu meespere mütside kollektsioonis on nii linased sonid, kulunud barett, nõukogudeaegsed nokamütsid kui paar kena kaabut. ERM kutsub jagama oma mälestusi ja arvamusi peakatete ning nende kandmise kohta! Peakatetel on läbi aegade olnud oluline roll nii igapäevaelus kui ka pidulikul puhul. Need või...