Esivanemate kodukoha lugude uurimine

 

Mais korraldas Tallinna Rahvaülikool koolituse "Esivanemate kodukoha lugu", kus lektor Evelin Povel jagas osalejatele teadmisi arhiivimaterjalide kasutamisest.

Saadu talu esimene peremees Mihkel sündis 1854 aastal ehk siis 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse ja 1856 aasta Eestimaa talurahvaseaduse vahelisel ajal.  Esimesega jagati mõisa valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning seisusest sõltumata tekkis kõikidel isikutel õigus omandada maad ostu teel. Teine oli aga Põhja-Eesti talude päriseksostmise aluseks.  

Talude päriseks ostmise algus oli aeglane: 1868 oli talupoegade omanduses vaid 14,26% taludest, raharendil 80,71%, segarendil 3,59% ja teorendil 1,42% taludest.

Pärast Vabadussõja toimus 1919. aasta maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maad. Riik jagas maid ja talusid  eelkõige Vabadussõjas võidelnud meestele. Teised, kas rentisid talusid või võtsid pangalaenu talu välja ostmiseks. Nõukogude korra tulekuga need laenujäägid kustutati.

Talude ajalugu saab uurida Rahvusarhiivi fondides. Tartu uurimissaalis on allfondidena nt talu- ja mõisamaade hindamistoimikud vahemikust 1852-1931 (sisaldavad ka plaane), laenutoimikud, hindamisprotokollid, statistilised teated, talude müügi kohta, mõisate, kruntide ja talude laenutoimikud. Otsida võib arhiivi infosüsteemis (www.ais.ra.ee)  talunime järgi. Kuna osa dokumente on digitaliseeritud saab kasutada ka virtuaalse uurimissaali VAU (ra.ee/vau/) võimalusi.

Kursuse lõpetas ekskurssioon Rahvusarhiivi Tõnismäel. Rahvusarhiiv asub lisaks ka Tartus, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiivi kogudes on üle 10 miljoni arhivaali (vanim 1240. aastast). 

Digitaliseerida on jõutud üle 40 miljoni digitaalkujutise- see on 5% kogudest. 

Giid oli välja otsinud EV esimesed paberrahad- õigemini küll valerahad, mis neid jäljendasid. Võltsijate joonistatud rahadel on prouade väljanägemine lähemal uurimisel üsna niru.