Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuli, 2025 postitused

Ehal käimise jutud

Kujutis
Mu tädide noorusaastad jäid sõjajärgsesse aega. Sel ajal said noored saare külades omavahel suhelda nii kiige all kui siis, kui poisid tüdrikutele külla tulid. Saadu peres oli 4 tütart. Salme meenutab seda ehal käimise traditsiooni nii: Laupäeva õhtul tüdrikud panid end hakkama ja läksid koiku ja siis ootasid. Poisid koputasid akna pihta ja siis aasid tüdrukuga juttu ja siis tutvustasid ka, kust nad on ja kui tüdrukule meeldis, siis läks tegi ukse lahti ja poisid tulid sisse. Poisid ajasid tüdrikuga juttu ja siis läksid jälle minema. Kui oli akna taga koputaja vilets, ei osanud laulda ja heaste rääkida, siis tüdrik ei lasknud sisse ka. Majas on vasakul uued kambrid, kus tüdrikud magasid ja paremal kööktuba ja tagakamber, kus magas tüdrukute isa. Ükskord oli siuke äpardus. Tüdrukud magasid vasakpoolsetes kambrites, aga ehale tulnud lugupeetud ajakirjanik pööras pimedas koridoris paremale ja sattus isa magamistuppa. Kudistas seal varbaid, aga oli seal sagada saand ja nii jäi tütrega sõp...

Vanade ridikülide saladused

Kujutis
Vanad ridikülid võivad sisaldada väärt kraami.  Foto Hildast ja sõbrannadest on tehtud ilmselt Hellamaa endise vallamaja ees, Ridikülis on ka hulgi Georg Otsa fännipilte Don Pasquale etenduselt.  Hilda oli klaverit õppinud ja tema lemmiklauljaks oli Georg Ots ja hiljem Jaak Joala. Kui Joala laulis, pidid teised kodus vakka olema.

See kõige vanem maja 1885

Kujutis
 Tänane saun ja õueköök on ehitatud 1885 aastal talu esimese hoonena. See väike  kivist maja on olnud sepikoda, viljakuivati, saun ja viimastel aegadel peamiselt kasutuses just suveköögina. Soojematel aegadel valmistati söögid just siin.  Nõukogude ajal oli hommikusöögiks sageli praetuhlis, ehk siis sibula ja pekiga praetud keedukartul. See oli enne raskemat talutööde tegemist hea kõhutäis. Pannile pandi mõnikord ka viinerid sooja.  Saadu vanaperenaine Ingel ajas elu lõpuni segi sõnad pioneerid ja viinerid, pani ikka tuhlid keema ja pioneerid pannile. Traditsioonilistest toitudest oli üsna igapäevane ka kupatsed - kasutati soolaliha või eelnevalt soolas olnud liha. Mihklipäeval tehti seda lambalihast ja keeduleemest tehti hiljem kaste, mida sai veel peale panna. Liha pandi keema ja lisati kapsas, kaalikas, porgandid ja kartulid. Kapsas lõigati pooleks ja siis sektoriteks, keskmine osa hoidis neid koos. Porgandid (mitte väga suured) lisati tervetena, kaalikad lõigat...

Otsalauda leiud

Kujutis
 Talu otsalauta aastakümnetega kogunenud asju sorteerides ilmutasid end otsijatele ka saarelt ülekäinud sõdade jäljed- nii vene kui saksa sõjaväe moonakastid. Talu suurekambri põrandal on ööbinud mõlema vaenupoole ohvitserid ja sõdurid. Tulevahetust õnneks ei juhtunud, sest üks lahkus enne kui teine kohale jõudis. Punutud Saksa jalaväe saatekahuri moona kasti kasutati hiljem paljudes kohtades ka lihtsalt ranitsana. 

Vaibakunsti värvihullus

Kujutis
  Iga külalisega õpin. Kadri pilku paelub vanatädi Innase tekk. See on rohkem kui värvikirev. Kolm roosat tammetõru! Kadri leiab, et väga peenelt ja korralikult tikitud ühesuunalised pisted loovad mingigi süsteemi sellesse värvihullusesse.  Innas,  ristinimega Ingel oli vanaisa õde, kes elas venna peres ja aitas lapsi hoida. Innas oli helge ja seltskondlik inimene ning pere lastele suurim sõber. Suvel käis Innas mandril turbarabas tööl. Oli olnud väga raske töö, aga ta sai oma raha. Talus naistel oma raha ei olnud, raha oli peremehe käes, kes majandas.

Tuuliku Saadu OÜ ja mikromuuseumi sünd

Kujutis
 Tuuliku Saadu pop-up mikromuuseum hakkab vaikselt ilmet võtma. Kas sellest sünnib ühel päeval ka virtuaalmuuseum, näitab aeg...