Semiootikast seenteni.

 

Pildivalik Muhu Kunstitalu näituselt


Muhu saare vilgas kultuurielu võtab algaja suvesaarlase võhmale. Lisaks kultuurikalendri üritustele (https://muhu.ee/vald-uudised-ja-kontakt/uudised-ja-teated/kalender/ ) on menüüs ka Pärandikooli ja Kunstitalli näitused, Viigi ja Piho eragaleriid peale selle. Aeg-ajalt on põnevat vaatamist -kuulamist ka Muhu Kunstitalus (https://www.ai-res.org/ ) .

14.juunil toimus Muhu Kunstitalu avatud loengute sarjas Kadri Tüüri loeng "Kus jookseb semiootilise maailma piir". Kas piiriks on inimühiskond või laieneb see ka teiste elusolenditeni? Mida loodusele lähemal inimene elab, seda hägusamad need piirid on ja kõnelused puudega ei vaja diagnoosi. Kadri Tüüri loeng algas kirjandusteadlasele kohaselt lugemissoovitustega ja jõudis käsitleda ka suhtevõrgustikke erinevates kogukondades- inimestest vaalade ja seenteni... Lugemissoovitus nr 1 oli Merlin Sheldrake'i "Läbipõimunud elu".





Populaarsed postitused sellest blogist

Miks muuseum?

Kujutis
  Kui ühel eriti päikselisel tormijärgsel talvepäeval naabrinaisega Tabasalu joogatunnis harjutustele keskenduda püüdsin, ei tulnud see mul eriti välja, sest “hinga sisse ja hinga välja ja hoia samal ajal vasaku käega selja taha sirutatud paremat jalga” ei harmoniseerunud sugugi mu tavalise elurütmiga. Olen siiani suures plaanis üsna tempokat elu elanud. Ega siin geneetika vastu ei saa- olen isa poolt muhulane ja seal saarel juba käed rüpes ei istutud. Oma  tädi Salme käest kuulsin, et ennevanasti nimetati Muhus mittemidagitegemist nõletamiseks ja see pidavat inimesi hulluks ajama. Tütar Riste siiski rahustab mind, sest tema arvates intelligent inimene ei nõleta, tema mõtleb. Ja see on ok. Väga lohutav! Diivanil elu üle järele mõtlemine on mu salahobi. Tädi Salme on ka perekonna rebel olnud ja seda tugitoolis mõtlemise tööd eluaeg väga tõsiselt võtnud ning kõik rapsimist nõudvad tööd targu teistele delegeerinud. Ja ei juhtunud temaga midagi hullu, mõistus püsis selge kuni 94 a...
Lisateave