Muinsuskaitsekuu
18.aprill-18.mai.2026 on Rahvusvaheline muinsuskaitsekuu. Saare-ja Muhumaa 12-13.sajandi ajalugu on olnud põhjust viimasel ajal värske pilguga vaadata. Siin 3 põnevat lugu, mis panevad ajalugu ja selle tõlgendamist ikka ja jälle uuemate meetoditega uurima ja analüüsima.
1. Kuigi Henriku Liivimaa kroonika kujutab Saaremaa vallutamist 1227. aastal ristisõja pöördepunktina, jäid võimusuhted saarel sajandi lõpuni heitlikuks. Allikad osutavad, et 13. sajandi saarlased olid rahvusvahelises suhtluses vilunud ja säilitasid suure otsustusõiguse ka uute isandate all.
https://novaator.err.ee/1610001862/ajaloolane-saarlased-jaid-oma-ajaloo-peategelasteks-ka-peale-1227-aastat
2. Eesti rannikualade 13. sajandi külakalmistutele maetuid on seni peetud paganateks, sest neil on kaasas hauapanused. Hiljutised analüüsid aga osutavad, et tegu on siiski kristlastega. Eesti oli toona kaetud ilmselt väikeste erakirikute võrgustikuga, mis viitab kohalikule ristisõja-eelsele kristlaskonnale.
https://novaator.err.ee/1610004457/arheoloog-eesti-13-sajandi-kalmistud-on-tais-kristlikult-maetud-ulikuid
3. Muhu linnuse lähedalt tuli välja sadakonna hõbemündiga aardeleid, mis võib anda kinnitust sellele, et selle ümbruses võis olla ka eraldi asum.1227. aastal maha põletatud Muhu linnuse vallidest pisut eemal võis kunagi olla veel üks suurem asum, mida Hendriku Liivimaa kroonikas on lausa linnaks nimetatud.
Sel ajal Muhulastel ja eestlastel üldse oma raha ei olenud. Mündid tulid siia kaubandusega. Selles komplektis leidus Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Hollandi, Taani, Araabia münte.
https://www.err.ee/1609716294/muhu-linnuse-lahedalt-leiti-sadakonna-hobemundiga-aare
