VR ISLAND

  Männiku-Jüri perenaise Riste (1812 - 1867) õuel kasvanud ja hiljem Saadule üle toodud roosad pojengid plahvatasid sel Jaanipäeval õitsele, niiet meie pere 2002 aastal sündinud Riste sai sellest puhmast kena kimbu oma sünnipäevaks Paeonia lactiflora ' Edulis Superba ' on üks vanemaid ja tänapäevalgi väga hinnatud hiina pojengi sorte. Ladinakeelne sõna superba on eesti keeles uhke. See sort aretati Prantsusmaal ja  toodi aiandusse 1824. aastal. Sordi  aretajaks peetakse prantsuse aiandustegelast Nicolas Lémon . Eesti kuulus tollal Vene keisririigi koosseisu ning siinsed mõisad tellisid ilutaimi regulaarselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa aianditest. Seetõttu on väga tõenäoline, et sort jõudis Eestisse juba 19. sajandi teisel poolel, tõenäoliselt 1850.–1890. aastatel. ' Edulis Superba ' on ilmselt vanim tänini Eesti taluaedades laialt levinud pojengisort. See viitab sellele, et sort oli siin juba enne 20. sajandi algust laialdaselt kasvatatav ning jõudis mõisaaedade...

  Saadu talu mitme põlvkonna naiste supervõime on olnud käsitöö. MiMu külastanud  pärandtehnoloog Anu Pink (www.saara.ee ) , kelle uurimisvaldkond on peamiselt just 19. sajandi kudumistehnoloogia,  leidis uut ja uudistamisväärset ka Saadu naiste kudumites.   Saadu Helju kudus UKUle Haapsalu salle. See oli väga peen töö. Haapsalu salli kootakse kahes osas: põhimustriga keskosa, mida ümbritseb ripskoes äär, ja eraldi juurde kootud äärepits, mis õmmeldakse hiljem sallile külge. Pärast seda pestakse sall käsitsi ja venitatakse. Ka Saadu Helju kootud sallid järgisid kõiki neid eelkirjeldatud Haapsalu salli kudumisreegleid.  Haapsalu salli kudumise oskus on elav pärandkultuuri osa, mida hoiavad ja annavad edasi sajad pühendunud meistrid, koondudes täna peamiselt Haapsalu Käsitööseltsi ümber.  Veelgi põnevam oli süveneda 19 sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kindakirjadesse ja tehnoloogitesse. Ka neis võis leida eri tehnikate- kudumise, heegeldamise ja tikkim...

  Pildivalik Muhu Kunstitalu näituselt Muhu saare vilgas kultuurielu võtab algaja suvesaarlase võhmale. Lisaks kultuurikalendri üritustele (https://muhu.ee/vald-uudised-ja-kontakt/uudised-ja-teated/kalender/ ) on menüüs ka Pärandikooli ja Kunstitalli näitused, Viigi ja Piho eragaleriid peale selle. Aeg-ajalt on põnevat vaatamist -kuulamist ka Muhu Kunstitalus (https://www.ai-res.org/ ) . 14.juunil toimus Muhu Kunstitalu avatud loengute sarjas Kadri Tüüri loeng "Kus jookseb semiootilise maailma piir". Kas piiriks on inimühiskond või laieneb see ka teiste elusolenditeni? Mida loodusele lähemal inimene elab, seda hägusamad need piirid on ja kõnelused puudega ei vaja diagnoosi. Kadri Tüüri l oeng algas kirjandusteadlasele kohaselt lugemissoovitustega ja jõudis käsitleda ka suhtevõrgustikke erinevates kogukondades- inimestest vaalade ja seenteni... Lugemissoovitus nr 1 oli Merlin Sheldrake'i "Läbipõimunud elu".

  Mais korraldas Tallinna Rahvaülikool koolituse " Esivanemate kodukoha lugu", kus l ektor Evelin Povel jagas osalejatele teadmisi arhiivimaterjalide kasutamisest. Saadu talu esimene peremees Mihkel sündis 1854 aastal ehk siis  1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse ja 1856 aasta Eestimaa talurahvaseaduse vahelisel ajal.  Esimesega jagati mõisa valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning seisusest sõltumata tekkis kõikidel isikutel õigus omandada maad ostu teel. Teine oli aga  Põhja-Eesti talude päriseksostmise aluseks.   Talude päriseks ostmise algus oli aeglane: 1868 oli talupoegade omanduses vaid 14,26% taludest, raharendil 80,71%, segarendil 3,59% ja teorendil 1,42% taludest. Pärast  Vabadussõja toimus 1919. aasta maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maad. Riik jagas maid ja talusid  eelkõige Vabadussõjas võidelnud meestele. Teised, kas rentisid talusid või võtsid pangalaenu talu välja ostmiseks. Nõukogude korra tulekuga need laenujää...

  Saadu õuel müttasid nädalavahetusel aiavõlurid Merje ja Alar. Sel ajal, kui Merje lillepeenardele peiulillede ja nelkide istutamisega kevadvärskendust tegi, jõudis Alar lisaks vikatiga niitmisele ka papa Vello villase vati selga ja kaabu pähe panna, sest kes ikka neid museaale muidu tuulutaks :) Vanas taluõues algselt lillepeenraid väga ei olnudki. Saunamaja otsa juures kasvavad täna nii valged floksid kui kollased liiliad. Salme rääkis, et tema nooruses kasvasid õues lillad talimirdid (s ügisaster).  Osa lilli tõi Salme lisaks sõbranna Smuuli Helju käest Koguva külast. Kui teised pereliikmed heinamaal olid, kaevas uuendusmeelne peretütar Salme maja ette kolmnurkse peenra lillede jaoks. Isa Villem oli üsna kuri, et ta muru ära rikkus.  Salme rääkis, et punastele ja kollastele daaliatele (jorjenitele) pandi vastava värviga lõngad ümber, et teaks kuhu neid ümber istutada. Võimsaid roosad pojengid on aga pärit naaberküla Männiku-Jüri talust, kus Saadu rajaja Mihk...

  16.mail.2026 avasid juba 15 aastat järjest Eesti Muuseumid oma uksed, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Seekord oli motoks "Öös on hääli" ja Muhu muuseumis kostis hiliste õhtutundideni pillimängu ja muhu keelseid laule. Siiski jagus muuseumi direktoril Meelisel aega järgmisel päeval osaleda ka Saadu õuel peetud üritusel nimega "Muuseumiöö järelkaja", kus väike, kuid nutikas seltskond oli testimas uut Tuuliku Saadu talus avatud mikromuuseumit www.mimu.ee.  Iga külaline tõi kaasa oma mõtted ja soovitused, kuidas väikest eramuuseumi paremini käima saada. Kristjan rääkis, et mandril on palju vähem talusid, mis üle sajandi ühe pere käes on püsinud ja pakkus välja mõtte saare põlistalu kronoloogia ka külastajate jaoks pildile panna. See tundus igati väärt mõte ja saab ka plaani võetud!

Foto Kunda Tsemendivabriku muuseumist.  Remondimehed. 1920-ndad   Saadu talu viimase peremehe Villemi  (1887-1965) aitas heale järjele töö Kunda vabriku juures. Vabriku ehitamine algas 1870, ajal mil Villem polnud veel sündinud. Kunda tsemenditehase rajas  1870. aastal Kunda mõisnik John Girard de Soucanton ehk rahvale Suka-Anton. Kokku on Kundas olnud 4 tsemenditehast. Lisaks tsemendi tootmisele oli peremees uuendusmeelne ka teistes valdkondades- juba 1879 loodi telefoniühendus Kunda vabriku, sadama ja mõisa vahel ning 1893 ehitati hüdroelektrijaam Kunda jõel. 20 sajandi alguses oli majandussurutis (1904-1905 Vene Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon). Kunda vabrik töötas alakoormusega. Alles 1910 saabus majanduslik tõus ning kasvas nõudlus tsemendi järele. Otsustati ehitada kolmas vabrik.  1911-1912 aastal osales kolmanda vabriku ehitusel rohkem kui 100 muhulast. Ajaleht kirjutas: "Muhu ehitustöölised on suurelmaal endale hea lugupidamise võitnud." 1912...